Papagoidel esinevad suleprobleemid

 
Papagoidel esinevad suleprobleemid

 

Papagoi hea tervise peegeldus on tema suled. Kui suled on sümmeetrilised, puhtad ning läikivad, viitab see papagoi tervele välimusele ja vajalike ainete tasakaalustutatud kooslusele organismis. Väga olulist rolli esindab ka papagoi elukeskkond ja mitmed muud tegurid. Küll aga esineb palju juhtumeid, kus justkui papagoi pidamisel tehakse kõik õigesti, kuid ometigi lind hakkab iseeneslikult endalt sulgi välja tõmbama, närima või pooleks hammustama. Seda võib nimetada kõige ebameeldivamaks probleemiks, kuna sulgede halb välimus või üldse nende puudumine, muudab linnu inetuks ja võib viia tõsiste tervisemuredeni. Halvim, mis juhtuda võib on sulgede väljatõmbamise süvenemine nii kaugele, et lind hakkab juba paljaks kitkutud piirkondades olematute sulgede asemel vigastama nahka, mis võib viia põletikuliste infektsioonideni. Kitkumise kombed võivad erineda liigiti. Mõned liigid nagu hallpapagoid ja kakaduud (ka nümfkakaduud) on sellele probleemile rohkem avatud. Seda seostatakse  teistsuguse sule- ja nahatüübiga, mis on enamus liikidest kuivem ja eritab rohkem pulbertolmu.

Tasub teada, et põhjused, mis sulgede kitkumist soodustavad peituvad palju sügavamal, kui arvata või oletada oskame. Sulgede kitkumise tekkimise aluseks on üldjuhul konkreetne mõjufaktor, mis avaldub sulgede kitkumise soodumuse koosmõjul. See tähendab, et enne kui mõjufaktor kitkumiseks tõuget annab, on linnu organismis selleks soodustav eeltöö juba toimunud. Laias laastus on selleks ebapiisav päikesevalgus (päikesevalgus on sulgede normaalse kasvu eelduseks); papagoile ebasobiv toitumine ja tasakaalustamata menüü; toitainete- ja mineraalainete puudus; sulehügieen; stress ning psüühiline häire. Ainete puudusest hakkab lind närima enda või kaaslaslinnu sulgi, mis võib jääda ravimatuks harjumuseks. Ebapiisav päikesevalgus ja toitainetepuudus avalduvad pikaajalise protsessina ning tugev ainete puudujääk lõppfaasis kahjustab närvisüsteemi. Stress on palju lühema perioodi jooksul tekkinud konkreetse mõjufaktori tulemus. Stress võib kasvada psüühilise häireni, mis väljendub kerges pingelises sundkäitumuslikus tegevuses, mille esinemisel asub lind koheselt end kitkuma või sulgi kahjustama, kui tekib olukord, mis linnule ei meeldi. Alati ei pea olema see olukord õigustatud ja tihti võib tegemist olla peremehe tähelepanu püüdmisega. Kuna tegemist on sundkäitumusliku tegevusega, siis linnul on seda raske reguleerida ja peremehel sisuliselt keeruline vältida. Seega papagoidel esinevad suleprobleemid algavad ja süvenevad etapiviisiliselt.

Varakult märgatud sümptomitega tööd tehes võib suuremad mured ära hoida. Kaugele arenenud kitkumisprobleem on aga raske kulgemise ja väga pika paranemise protsessiga ning võib jääda aastateks tulemusteta. Ennetav töö ei ole kunagi liiast ja sellega tuleks alustada juba linnu võtmise hetkest. See artikkel on pühendatud teadmiste jagamiseks linnu omanikele võimalikest suleprobleemidest, kui ka abiks suleprobleemide lahendamisel juba tekkinud pöördumatule olukorrale. Järgnevalt on pikemalt kirjeldatud kõige sagedamini esinevaid põhjuseid, mis võivad esile kutsuda sulgede kitkumise probleeme papagoidel. Allpool nimetatud tekkepõhjused ei ole märgitud süstemaatilises järjekorras, neist võib esineda kas üks või mitu mõjutust korraga, millest saab alguse kõige muret tekitavaim haiguslik käitumisseisund. Tekkepõhjuste märksõnad on pandud kirja raamatu Parrot for Dummies, Nikki Moustaki, Wiley Publishing Inc. 2008 a tõlkeversioonist Попугаи для чайников, lk. 221-224 eeskujul. Märksõnade kirjeldused on täiendatud tuginedes minu aastatepikkusele kogemusele ja väljendavad minu nägemust papagoi pidamisest.

Igavus

Pikkadeks päevadeks suletud puuri jäetud papagoi võib hakata igavusest oma sulgi välja tõmbama. Seda ei tehta nii palju igavusest kui stressitekitajast, mis igavusega kaasneb ning paneb linnu kurvastama, et peremeest läheduses ei ole.

Suuremad liigid vajavad palju rohkem tähelepanu kui väiksemad, sest tihtipeale väiksemad liigid elavad mitmekesi ühes puuris ja nende seltskonnavajadus on rahuldatud. Kui väiksema liigi esindaja on käelind ja elab üksinda, siis vajab ta samapalju tähelepanu kui suur lind ja satub samamoodi stressi kui tajub ebamugavaid muutuseid või üksindust tema väikeses elus. Suurte liikide puhul on aga iseeneslik kitkumise probleem kõige sagedamini esinev ja sügavamate tagajärgedega.

Papagoi vajab õnnetundeks igakülgset tähelepanu ja huvitavat mängutegevust koos peremehega. Iseenesest mõistetavalt inimesed käivad tööl ja peavad tegelema muude oluliste kohustustega ning päev läbi huvitavaid tegevusi linnule pakkuda ei saa. Tegevust peaks pakkuma maksimaalselt olemasoleval vabal ajal nii palju, kui seda võimaldada saab. Huvitavate tegevuste asendamiseks saab linnupuuri varustada mänguasjadega, millega papagoi ajaviiteks end rakendada saaks. Lisaks võib jätta peremehe äraoleku ajaks vaikselt raadio mängima, mis paneb lindu tundma kuulmismeele järgi, et ta ei ole üksi.

Ideaalis võiks olla papagoidel lausa terve mänguatraktsioon ja palju närimismaterjali. Kasuks tuleb perioodiliselt mänguasju vahetada, et asjad üksluiseks ei muutuks. Papagoid on oma loomuselt isendid, kelle nokk ja aju peavad olema koguaeg töös, kui nad parasjagu ei maga. Mänguasjad aga ei kesta igavesti ja nende purunemine nokaga töötlemise järel on kõige loomulikum nähtus, mis üldse papagoide puhul esineda saab. Seega tuleks aeg-ajalt kontrollida mänguasjade ohutust ja olukorda ning vajadusel asendama uute vastu. Leidlik peremees saab valmistada närimismaterjali ise, uurides näpunäiteid materjali valikuks ja rakendada loomingulisi ideid.

Papagoi kaasamine mänguasjade meisterdamise juurde on kvaliteetaeg peremehe ja linnu vahel. Tuleb märkida, et ka puuri ja mänguasjade puhastamine papagoi kaasamisega on samuti kvaliteetaeg ja põnev ajaviide linnu jaoks. Tavapärastesse toimetustesse linnu kaasamine paneb teda tundma olulisena ja laiendab sidet peremehe ja papagoi vahel. Mäng papagoiga ei pea toimuma otseses tähenduses, see võib toimuda ka tavalistele toimetustele mängulise pildi andmisega. Otsene huvitegevus, mäng ning suhtlus peremehe ja papagoi vahel on väga oluline osa tema elust ning on teie papagoi heaolule ja õnnetundele määrava tähtsusega! Papagoi iseloomuga kui ka huvidega arvestamine igapäevaselt võib suuresti ära hoida sulgede kitkumise probleemide tekkimist.

Mitte sobiv elukeskkond

Mitte sobivaks elukeskkonnaks papagoi jaoks on liiga väike puur, mille väikesed mõõdud võivad linnu jaoks mõjuda rõhuvalt ning ebameeldivalt. Samuti liiga pime ruum või liialt läbikäidav puuriasetus võib saada sulgede välja tõmbamise põhjuseks, kui papagoi ei tunne oma elukeskkonnas ennast hästi ja turvaliselt.

Linnupuuri ei tohi mitte mingil juhul hoida põrandal, see on äärmiselt ebasobiv koht ja linnule ebamugav, kui inimene läheneb puurile palju kõrgemalt, kui lind ise asub ja linnul puudub võimalus kõrgemale minna. Lind ei ole näriline ja ta ei suuda püsivalt elada põrandal ning eelistab oma loomulikust käitumisest kõrgemat asetust.

Parimaks papagoi elukeskkonna valikuks on näiteks elutuba või ruum, kus peremees kõige rohkem viibib. Elutoas tavaliselt koguneb pererahvas ja lind saab igapäevaselt pereliikmete tähelepanu. Puur tuleb paigutada seina äärde, et puuri tagumine külg oleks seina vastu. Jälgida tuleb, et oleks piisavalt valgust ja vältida tõmbetuult. Papagoid tunnevad ennast mugavalt, kui puur on asetatud vähemalt ühe küljega seina vastu. Seina lähedale suundutakse puhkehetkedeks ja eriti öösel magama mineku ajaks. Sein on nagu turvaline nurk, mille ääres saab lind rahulikult eemal olla ümbritsevast saginast, sest ka linnud vajavad aeg-ajalt aega segamatult omaette olemiseks, puhkamiseks ja mõtisklemiseks.

Ärge paigutage linnupuuri kööki! Köögis toidu valmistamise ajal eraldub suurtes kogustes nii toidu, rasvade kui köögitehnika auru, mis kahjustavad pikaajaliselt linnu tervist ja halvimal juhul teatud köögiseadmete mürkaurud võivad tappa linnu. Kahjulikest aurudest, mida linnud sisse hingavad, tekivad seesmised terviseprobleemid. Kogu linnu organism on ühenduses kopsudega ja kõik, mida lind sisse hingab, suubub mööda verevarustust organitesse ja võib esile kutsuda tõsiseid tervisehädasid, millele võib viitama hakata iseeneslik sulgede välja tõmbamine teatud piirkonnas, mis valutab või põhjustab ebamugavustunnet.

Papagoipuuri valikul tuleb tähelepanu pöörata puuri suurusele, võrevahe laiusele ja ka kujule. Väiksematele liikidele tuleb muretseda väikese võrevahega puur, vastasel juhul liiga laia võrevahe vahelt võib väike papagoi välja pugeda. Mõõtude järgi armastatakse öelda, et mida suurem puur, seda parem, kuid kui linnud saavad piisavalt toas lennata, ei pea puur just kõige suurem olema. Siiski soovitan valida vähemalt keskmise suurusega puuri ka viirpapagoi jaoks ja kõige väiksemad puurid üldse valikust välja jätta. Samuti ärge ostke mitte kunagi ümaraid puure. Ümarad puurid on lindudele vastunäidustatud, kuid vaatamata sellele loomatarvete kaubanduses müüakse neid siiski. Ümar puur mõjub linnu nägemisväljale rõhuvalt, sest linnu vaateväljas puurivõred asetsevad ringiratast. Ümaral puuril puuduvad nurgad ja linnu ruumitunnetus ringleva vaatevälja tõttu muutub ebamugavaks. Ümarates puurides elavatel lindudel on sageli täheldatud närvilist sundkäitumist, mis on tingitud rõhuva ruumitunnetuse tõttu.

Suurtele liikidele muretsege ainult suurtele liikidele mõeldud suur, avar ja vastupidav puur ning paigutage puuri papagoi jalale vastavad õrred. Linnud on oma suuruselt liigiti erinevad ja vajavad oma jalasuurusele sobivaid õrsi. Õrteks kõige paremini sobivad looduslikud puuoksad ja kaubanduses müügil olevad mineraalainetega varustatud kiviõrred. Papagoipuur ei ole see koht, kus hakata kokku hoidma. Reeglina korralik puur võib maksta teise papagoi hinna, kuid selline ost õigustab end igas mõttes ja on kasulik investeering linnu jaoks kogu eluks. Hinna määravad mõõdud ja materjali vastupidav kvaliteet, sellest ei saa üle ega ümber.

Sisustage oma papagoi puur sisetundega ja püüdke panna end papagoi olukorda, nii tunnetate kõige paremini, kuidas linnul mugavam elada oleks. Hoolikalt valitud elukeskkond ja mugavaks seatud papagoipuur on linnu turvatunde ja heaolu aluseks.

Hirm

Paljudel juhtudel saab sulgede probleemide tekkimisel saatuslikuks hirm. See võib väljenduda ehmatusest, mis on toimunud äkki. Näiteks minu teise ringi Timneh hallpapagoi eelmine perekond täheldas, et kitkumise komme avaldus linnul vahetult peale seda, kui koduaias lasti ilutulestikku. Linnud on väga erineva närvitaluvusega ja rohkem tundlik lind võib saada psüühilise trauma tema jaoks suurest ehmatusest. Ehmatus kinnistab papagoil hirmufoobiat ja ta võib hakata endalt sulgi välja tõmbama või asub neid närima. Sulgede väljatõmbamine hakkab väljendama tema pinget, sisemist ebamugavustunnet ning närvilisust. Siinkohal enam ei mängi rolli, kui linnul on suurepärane elukeskkond ja igati eekujulik peremees, sest hirmufoobia paneb lindu teisiti käituma ja kartma uue ehmatuse tekkimist, sest lind jääb tundlikuks iga tema jaoks ebameeldiva muutuse suhtes. Suur ehmatus võib tekkida aga ükskõik, millisest ootamatust tegurist. Teiseks näiteks võib tuua olukorra, kui hallpapagoi asus koheselt sulgi välja tõmbama olukorras, kus helikopter lendas madalal majade kohal ja oli aknast linnule nähtav. Müra ja sellega kaasnev olukord tekitas ehmatust.

Halb toitumine

Iga lind vajab tasakaalustatud menüüd mitmekesiste aietega, et tagada normaalne organismi talitus. Olen kokkupuutunud arvamusega, et lind ju ei söö seda, mis on talle kahjulik. Ega ju!? Tegelikult on lood aga nii, et lind sööb täpselt seda, mis talle maitseb ja maitsevad tihtipeale toiduained, mida nad süüa ei tohiks. Looduses on küll nii, et linnud õpivad üksteise pealt toitumisharjumusi ja parves olles talitatakse ühtemoodi ja nii on looduses lindudel selge, mis sobib toiduks ja mis mitte. Kodustatud papagoi aga õpib omaniku pealt, kuna peab enda omanikku oma parveliikmeks. Seega, kõik, mida sööte teie ja sealjuures pakute linnule, sööb tema seda hea meelega, kuid teie vaikimisi kahjustate linnu tervist! Kahjulik toit papagoi jaoks on soolased ja magusad toidud ning eriti halb linnu organismile on suure rasvasisaldusega söök. Kahjustada saavad linnuorganismis elutähtsa talitusega organid nagu neerud ja maks ning südame- ja veresoonkonna talitus. Neerude ülesütlemine või maksainsult tekitab kiire äkksurma, südametegevuse seiskumine peaks niigi selge olema, et tekib see veresoonkonna talituse pikaajalise kahjustumise tagajärjel, samuti ajuinsult. Soolad kahjustavad neerude tööd ja lagundavad luid, magusaineid tekitavad suhkruhaigust ja kahjustavad veresoonkonna tööd. Rasv on eriti kahjulik maksale ning samuti veresoonkonna talitusele, mis tekitab veresoonte lupjumist liigsest kolesterooli tasemest.

Tulles tagasi kitkumisprobleemi juurde, siis väga tihti avaldub kitkumine just mõne elutähtsa organitalituse kahjustumise tagajärjel, mil linnu tervis on hakanud halvenema ning lind hakkab kakkuma sulgi ühest piirkonnast. Enamik juhtudel omanik ei märka suuri muutuseid linnu tervises ega käitumises ja pahatihti, kui reaalsed sümptomid ilmnevad, võib olla juba liiga hilja, et lindu surmast päästa. Ennetavaks ülesandeks pange omale südamele regulaarselt külastada veterinaar ja perioodiliselt tuleb kontrollida vereanalüüs maksa ja neerude näitajatele. Aegsasti märgatud vead on parandatavad. Kui aga tervisevead ilmnevad ja on juba süvenenud, siis eeskujulik papagoiomanik peab olema nendest teadlik ja peab suutma muuta oma papagoi menüüd vastavalt, et toetada ravi ajal oma linnu tervise taastamist. Eestis on probleemiks, et ei ole piisavalt palju linnuarste ja alati ei ole võimalusi uuringuteks igas linnas ja seetõttu inimesed peaksid rohkem teadma lindude nõrkadest külgedest, et ennetada võimalikke terviseprobleeme. Vastasel juhul jääb linnu elu lihtsalt liiga lühikeseks...

Halb toitumine ei ole tingimata olukord, kus papagoiomanik kostitab oma lindu inimtoiduga. Linnu tervisele kahjulikud on enamasti kehva kvaliteediga seemnesegud, mis moodustavad papagoi menüüst põhilise toiduosa. Tavaliselt tähendab kehv kvaliteet odavat seemnesegu, mille teravilja puhtus annab soovida. Teravilja töötlemine ei toimu puhastes tingimustes, lisaks kemikaalid, mida kasutatakse teraviljakasvatuses ning säilitamisel ei jäta mõjutamata linnu siseorganeid. Linnu organism on ühenduses kopsudega ja kogu organismi talitus ja vereringe sõltub kopsudest. Kehvad seemnesegud aga on niivõrd puhastamata, et kogu tolm ja mustusepuru, mida lind sisse sööb reostab hingamissüsteemi ja reaalne oht on respiratoorsete infektsioonide tekkeks. Hea seemnesegu ei tolma mitte kunagi selle kallamisel nõusse. Kui aga seemnesegu kallamisel nõusse kerkib ülesse silmnähtav tolmukogus, ei soovita ma kindlasti sellist seemnesegu oma lemmikule pakkuda. Tuleb teada, et seemnesegu tuleb säilitada jahedas ja kuivas keskkonnas, et vältida kahjulike mikroorganismide teket. Kahjuks mõned loomapoed müües seemnesegusid eksivad õigete säilitustingimuste tagamisel ja seemnesegude pakendeid hoitakse soojas müügisaalis või hoopiski ladu on niiske ja nii algab seemnete riknemise protsess. Kõige ohtlikum papagoide jaoks, mis seemnesegude sees tekib, on hallitusseen. Hallitus on surmav linnule. Ka aspergillioosi ehk hallitusseenhaiguse varajasele tekkimisele võib viidata papagoi ootamatu kitkumiskombe avaldumine rinnaesisest piirkonnast.

Täisväärtuslik toitumine koosneb balanseeritud toidumenüüst, mis peaks sisaldama üle poole pakutavast toidust juurvilja, rohetoitu, puuvilja, marju ja pähkleid. Väiksem osa toidumenüüst on seemnesegud. Usaldusväärsete tootjate graanultoite julgen samuti soovitada, kuna need sisaldavad palju erinevaid tooraineid kokkupressituna ja ei sisalda musti seemnekestasid, mis reeglina on soodsaks kohaks kahjulike mikroorganismide tekkeks.  Äärmiselt vale on toita lindu ainult seemneseguga ja selliselt on liigagi suur oht ainete puudusele ja immuunsüsteemi kahjustamisele, mille tulemusena lind  muutub nõrgaks ja võib kergelt haigestuda. Meie papagoikultuur on alles arenemise järgus ja inimeste tõekspidamisi muuta ei saa. Saan ainult viidata infole ja seeläbi valgustada seda teemat süvitsi. Samuti probleemiks pean seda, et inimesed loobuvad liiga ruttu pakkumast lindudele kasulikke toiduaineid, tuues põhjuseks, et lind ei söö neid. Paraku kui teie lind pole mitte kunagi elus söönud selliselt ja ühtäkki tema menüüd muudetakse, siis üsna tõenäoline on, et lind hakkab streikima ja keeldub pakutavast toidust. Sellepärast uute asjade pakkumine on keeruline ja pikaajaline protsess ning uute toiduainete tutvustamine peab toimuma järk-järgult ja järjepidevalt. See tähendab, et pakkuma peab võimalikult tihti, et tekiks harjumus uut toitu proovida. Kõige sagedamini esinev põhjus, miks lind ei söö juurvilju, on ikkagi selles, et linnule pole neid piisavalt sageli antud. Täisväärtuslik toitumine on väga oluline hea tervise püsimiseks ja ilusa sulestiku eelduseks. Kõik on omavahel seotud, kui tervis on korras, siis reeglina seda näitavad terved ja säravad suled.

Haigus

Kui lind haigestub, siis haigusseisud võib põhjustada valu, ebamugavustunnet, mõnel juhul ka kihelust või sügelust ja see võib esile kutsuda kitkumisprobleemi eriti seal piirkonnas, kus haigustekitaja on alguse saanud. Näiteks kui linnul on tekkinud respiratoorne infektsioon, siis võib juhtuda, et lind hakkab sulgi kahjustama rinnaesisest piirkonnast. Haigusseisund väga tihti põhjustab sulgede probleeme ning suleprobleemiga tegelemisel tuleb kas välistada või kinnitada haigusseisund. Haigusseisundi konstateerimisel tuleb alustada haigusseisundi ravimisega ja ravi ajal organismi toetamisega, vastasel juhul suleprobleem jääbki püsima ja sulepreparaadid ei aitagi. Ka parasiitide esinemine on haigusseisund.

Metalli mürgitus

Metalli mürgitus on äärmiselt ohtlik lindudele. Surmava toimega lindude jaoks on vask, tsink ja plii. Mürgitus võib tekkida kokkupuutel nende metallidega. Kui mürgitus on tekkinud avaldub see kohe papagoi tervise märgatavas halvenemises ja tuleb pöörduda viivitamatult arsti juurde esmaabi saamiseks. Alati ei ole võimalik mürgitusest lindu päästa, kuid kui arstiabiga see õnnestub ja lind toibub, on organismi puhastumine mürkidest pikk protsess. Metalli mürgitus võib soodustada suleprobleemide tekkimist, sest mürk satub vereringe kaudu maksa ja kahjustab maksatööd. Maksafunktsioonil on aga oluline roll sulepigmendi tootmisel ja kui maksatöö on häiritud võib see anda tõuke suleprobleemide tekkimisele. Mürkidest saab kahjustada ka linnunahk ja veri kannab mürke üle organismi. Linnud on äärmiselt tundlikud mürgistele metallidele.

Vale valgustus

Suurim viga, mis papagoide elus juhtub, on see, et lind tuuakse koju ja ta ei saa mitte kunagi oma elus loomulikku päikesevalgust. Inimesed aga peavad aru saama, et ükski elusorganism ei ole loodud püsivalt elamiseks ilma päikesevalguseta. Loomulik päikesevalgus on elutähtsa tähendusega terve sulestiku kasvuks. Ainult otsese päikesevalguse toimel saab kaltsium imenduda, kuna päike toodab D3 vitamiini organismis ja toiduainetest saadav kaltsium saab imenduda organismi vaid D3 vitamiini koosmõjul. Läbi aknaklaasi päikesevalgust lastes ei ole aga päikesel otsest toimet ja mõju on praktiliselt olematu. Meie kliima on ebasobiv papagoide pidamiseks, kuna suvi on lühike ja pime periood kestab liiga kaua. Papagoid aga vajavad loomulikku päikesevalgust immuunsüsteemi tervena hoidmiseks, luude ja liigeste tugevuseks ja normaalseks sulekasvuks. Kui papagoi elab korteris ja suviti õuevõimalused puuduvad, tuleks muretseda spetsiaalne lindudele mõeldud UV-valgustus. Poes võidakse soovitada reptiilidele mõeldud UV-lambipirne, kuid see soovitus on äärmiselt vastutustundetu ning reptiilide lampe ei tohi lindudel kasutada!  Reptiilidele mõeldud UV-lambipirnid on kordades intensiivsemad ja nende valgust näevad linnud reptiilidest erinevalt. Linnu silmade jaoks on reptiilidele mõeldud UV-lambipirnid liiga tugevad ja võivad tekitada pöördumatuid kahjustusi linnu silmadele ning kaasa tuua erinevaid tervise- kui ka käitumisprobleeme. UV-lampidest valige ainult tunnustatud firmade tooteid, millel on suur müügipraktika ja mis on olnud linnupidajatel laialdaselt kasutuses ning mille kohta on võimalik  leida internetist tagasisidet kui ka korralikku tootja infot. Väga palju tekib suleprobleeme lindudel, kellel on soodumus kaltsiumipuudusele, mis on tingitud D3 vitamiini vaegusest, sest kaltsium ei saa imenduda ilma D3 vitamiini koosmõjuta. Organismi normaalne talitus saab seeläbi häiritud ja see annab olulise tõuke probleemide avaldumiseks linnu sulgedel.

Suplemine

Suplemine ja sulehügieen on äärmiselt olulised toimingud linnu elus. Linnud veedavad üpris suure osa päevast korrastades oma sulgi. See kuulub nende elu tähtsamate ülesannete juurde. Sellepärast on oluline pöörata tähelepanu nendele vajadustele ja luua tingimused, mis võimaldavad linnul ennast puhtana tunda. Siia kuulub eelkõige suplustingimuste loomine, et linnul oleks madal kauss puhta veega suplemisprotseduuride ettevõtmiseks. Papagoid vajavad puhast vett igapäevaselt ja suled niisutust. Regulaarse suplemise võimaldamine hoiab ära suleprobleemide teket.

Välise keskkonna mõjutused

Väline keskkond oluliselt mõjutab papagoi heaolu ja tervist ning väga oluline on papagoi pidamise juures hoida puur ja puuri ümbrus puhtana. Linnud toodavad palju prahti ja linnutolmu. Lisaks toortoitude söömisel loobitakse toidutükke puuripõhja ja koos väljaheidetega lähevad toidujäägid kiirelt roiskuma. Selliselt levib õhuruumi kahjulikke baktereid, mis võivad ohustada linnu tervist. Elukeskkonna puhtana hoidmine nõuab usinat ja tihedat koristustööd mitte ainult selleks, et elamine puhas hoida vaid see on samuti väga oluline papagoi hea tervise püsimise jaoks, sest nad vajavad heaoluks puhast keskkonda. Tolm, mida linnud eritavad koguneb linnu ümber ja liigne tolm kuivatab sulestruktuuri ning nahka. Liigne kuivus võib esile kutsuda sulgede kahjustamise kommet, mis on tingitud ebamugavast kuivuse tundest. Abiks õhu puhtamana hoidmisel on õhupuhastid, mis võtavad õhust kinni nii tolmu kui ka kahjulikud bakterid ja filtreerivad õhu, tekitades sellega õhutsirkulatsiooni. Õhuapuhastid on kasulikud selle poolest, et puhastavad õhku ja panevad õhu ringlema, hoides ära umbsuse teket. Meeles tuleb pidada, et õhupuhastitel tuleb regulaarselt vahetada filtreid. Niisutusaparaatide kasutamist lindude puhul ei soovitata, sest praktikas on liigagi palju esinenud hallitusseene tekkimist ruumidesse just liigniiskuse tekitamisega. Papagoid on väga tundlikud erinevate lõhnade suhtes, mis puudutab majapidamiskemikaalide, majapidamisgaasi, köögiseadmete, pihustavate lõhnaõlide ja deodorantide kasutamist. Ilmselgelt tuleb vältida papagoide kokkupuudet eelpool nimetatuga. Puhas keskkond ja puhas õhk hoiavad ära suleprobleemide tekkimist.

Muutused linnu ümbritsevas elukeskkonnas

Papagoid on olemuselt rutiini armastavad kodulemmikud. Nad on ääretult targad ja on võimelised looma seoseid tegevuste vahel, aru saama tegevuste järjekorrast ja omavad võimet kasutada loogilist mõtlemist. Sellest lähtuvalt on papagoid võimelised aru saama igast murest ja pingest, mis on nende omanikku tabanud ning igast muutusest, mis on nende omanikuga seotud. Papagoid ei talu muutlikku eluviisi. Nad eelistavad rutiinset kindla ajakava järgi käivat eluviisi, mis harva kaldub tavapärastest tegevustest kõrvale. Kui peres tekivad teatud negatiivsed muutused, siis lind tajub neid väga hästi, kuna muutused kipuvad väljenduma perelemmiku heaolu tahaplaanile jäämises ning ka see võib esile kutsuda sulgede probleemide tekkimist. Linnud ei talu peretülisid ega liigset lärmi ja veelgi rohkem ei talu nad seda, kui jäävad tahaplaanile.  Ka sellised muutused nagu mööbli ümberpaigutamine võib tekitada mõnele linnule suurt stressi, mis võib kaasa tuua sulgede probleemide avaldumist. Seda silmas pidades tuleb linnu keskkonnas ümberkorraldusi tehes olla ettevaatlik.

Nikotiin

Suitsetamine ja papagoid ei sobi kokku. Papagoid on äärmiselt tundlikud nikotiini suhtes, rääkimata tossavast suitsust, mille sisse hingamine tapab papagoi. Papagoide läheduses ei tohi mitte mingil juhul suitsetada – see tapab linnu! Kui suitsetaja asub kaugemal ja lind ikkagi passiivselt puutub kokku suitsuhaisuga, tapab see samuti linnu organismi aga aeglaselt, mistõttu võib juhtuda väga ootamatu äkksurm, kuna kopsud saavad ajapikku nikotiinist kahjustada. Kokkupuude suitsuga vallandab sulekitkumist. Suitsetaja peab teadma, et peale suitsetamist peab korralikult käed ära pesema, sest kätele jaab samamoodi nikotiin külge ja kui suundutakse lindu katsuma kandub see üle ka linnu sulgedele ja võib osutuda mõjuvaks mõjufaktoriks sulekitkumise avaldumisel.

Muutused peremehe välimuses

Kui peremees näiteks värvib juuksed teist tooni, hakkab kandma prille, meesterahvas ajab habeme ära või muutub päris märkimisväärselt peremehe välimus, võib see tekitada linnus stressi, kuna papagoid on muutuste suhtes tundlikud. See ei pruugi paljusid linde oluliselt mõjutada, kuid see võimalus on olemas küll. Ka peremehe pikk äraolek mõjuvatel põhjustel võib tekitada stressi, mis kutsub esile sulgede kitkumist.

Ajutine elukoha muutmine

Kui ees seisab puhkusereis ja olete suure küsimuse ees, kes hoolitseb teie linnu eest teie äraoleku ajal? Selleks kaaluge sugulaste ja tuttavate abi, kes oleksid nõus linnu eest hoolitsema teie kodus teie äraoleku ajal. Linnud on tundlikud muutuste suhtes ja kui puhkusereisi ajaks plaanite paigutada lindu teise elamisse võõraste inimeste järelvalve alla, peate olema teadlik, et lind ei pruugi aru saada, et see muutus on ajutine ja võib hakata sulgi välja tõmbama stressist, mis on võrdne hülgamise tundega. Kui soovite ajutiselt paigutada oma papagoi teise kodusse teiste inimeste hoole alla, võiksite eelnevalt tutvustada neid inimesi oma linnule. Selliselt tutvub lind uute inimestega ja paigutamine teise keskkonda on valutum. Kutsuge potentsiaalsed ajutised linnu hooldajad endale külla ja laske suhelda teie linnuga. Peate veenduma, kas ajutised peremehed suudavad linnu eest hoolitseda ja vajadusel märkama ka haigestumist ning suutma sellele kiiresti reageerida? Samuti peate tundma ka seda, et teie linnu eest hoolitsetakse hästi, et saaksite usaldada oma lemmikut kellegi teise hoole alla. Jätke ajutisesse kodusse terve nimekiri lindu puudutavatest rutiinsetest tegevustest ja toidumenüüst ning soovitavalt kindlasti komandeerige lind koos oma puuriga, et lind ei peaks taluma topelt muudatusi.

Vale tiibade kärpimine

Tiibade kärpimine on peen protseduur ja nõuab spetsialisti. Ma ei soovita tiibade kärpimist ilma vajaduseta. Tiibade kärpimise juures on vaja teada mitmeid olulisi fakte ja sellepärast ei ole soovitatav seda teostada ise ilma eelneva väljaõppeta. Tiibu kärbitakse nii, et lõigatakse ära lennusulgede otsad. Sulg, milles asuvad veresooned jäetakse lõikamata, vastasel juhul võib põhjustada verejooksu. Tiibade kärpimisel on oluline teada, et kõik suleotsad tuleb lõigata ühepikkuseks ja mõlemil tiival kärpida võrdne arv sulgi. Kui seda tehakse ebaühtlaselt ja kärbitakse erinev arv sulgi, võib hakata lind maandudes ühele poole kukkuma. Tiibade kärpimisel lennuvõime täielikult ei kao ja see peab säilima teatud ulatuses kuna lind peab suutma maandumist pehmendama kasutades tiibade saputamist. Valesti kärbitud tiivad võivad tekitada sulgede kahjustamise kommet, mis on suurelt osalt tingitud ebamugavast tundest, kui karedaks lõigatud suleotsad hakkavad keha ärritama. Samuti võib tekkida ootamatu sulgete kakkumise komme, kui lind on enne osanud lennata ja järsku seda enam teha ei saa sulgede kärpimise tõttu. Sellepärast olgu sulgede kärpimise mõte hästi läbimõeldud ning kas selleks on üldse vajadust? Alternatiiviks võib kasutada õues viibimiseks linnutrakse ja tubastes tingimustes võib paigutada lahtisele aknale ohutuseks paigaldatav võrk.

Muutused perekonnas

Papagoid on tundlikud igasuguste muutuste osas ja sellepärast võivad nad tunda olulisi muudatusi peres, kui muutub pere koosseis. Kui kaob keegi oluline pereliige perekonnast, kellel oli oluline roll papagoi elus, võib see soodustada sulgede kahjustamise kombe avaldumist. Samuti võib seda soodustada ka ootamatu uue „papagoi jaoks hirmutava“ pereliikme lisandumine. Uute lemmikloomade juurde võtmine võib samuti lindu kohutada ja tekitada hirmutunnet aga ka kadedusetunne võib põhjustada sulgede mutileerimist papagoidel, kui ühtäkki ilmub peresse mõni muu lemmikloom, kes hakkab samuti tähelepanu ja hoolt nõudma.

Pesitsusaeg ja suguküpsus

Papagoidel, kellel esineb suguküpse ea saabudes suuremaid meeleolukõikumisi ja muutuseid käitumises, võivad avalduda sulgede kitkumise kombed, mis on tingitud hormonaalsetest muutustest organismis. Üksikuna elavatel lindudel võib tekkida pesitsussoov ja energia suunatakse sulgede mutileerimisele. Kui õigeaegselt märgata probleemi tekkimist ja sellega tegeleda, võib suuremad mured edukalt ära hoida. Tähtis on leida need tegurid, mis soodustavad pesa instinkti ja eemaldada need ning suunata lind teistele tegevustele. Üksikuna peetavad linnud kiinduvad oma omanikesse ja võivad neid hakata pidama oma paarilisteks. See võib tekitada olukorda, kus lind hakkab tahtma paarituda inimese käega. Sellist tegevust ei tohi soodustada, kuna võib esile kutsuda veelgi suuremaid meeleolukõikumisi ja on oht kloaagi prolapsi tekkimiseks. Väiksematel liikidel seevastu esineb kõige sagedamini üksteiselt sulgede välja tõmbamise kommet kaaslase sügamise ajal, mis küll ei ole tingitud igavusest vaid juba süvenenud ainepuudusest, mis eriti suureneb suguküpses eas pesitsusajal. Lisaks suurt osa edendab geneetiline pärilikkus. Ainete puudusest saab kahjustada linnu närvisüsteem ning saabub häireimpulss sundtegevuseks närida kaaslase sulgi vaatamata valulikule tegevusele, mida sulgede välja tõmbamine kaasa toob. Teiseks põhjuseks, miks kaaslaslinnu sulgi välja tõmmatakse on aga see, et kakkuja närib kaaslase suletoru ja seeläbi saab väikese osa puuduolevast kaltsiumist. Sellise käitumise pärandavad linnuvanevad oma tibudele ning suure tõenäosusega hakkab ka järglane sama tegevust jätkama. Sellise kitkumishälbega linde ei ole soovitatav pesitsema panna ja samuti pole tark osta sellisest pesakonnast linde, kus juba esineb kitkumisekomme, sest üsnagi suure tõenäosusega hakkab järglane samu õpitud kombeid kordama, kui tal tekib kaaslane. Süvenenud suleprobleem on praktiliselt paarina elavatel lindudel ravimatu ja aitab vaid eraldamine, mis on omanike jaoks valulik tõsiasi, millega raske leppida, sest linnud on juba harjunud koos olema. Paraku aga üksteiselt sulgede kakkumise komme võib süveneda nii kaugele, et tekivad haavandid ja sulejuured saavad niivõrd kahjustada, et paljaks kakutud piirkonnas ei kasvagi enam suled iialgi tagasi. Nümfkakaduudel on üksteiselt sulgede kakkumise komme eriti levinud, mis on tingitud nende suuremast ainete vajadusest ja kuivemast suletüübist. Viimase aastakümnega on see sisuliselt muutunud nümfkakaduude ravimatuks haiguseks, milles süüdistaksin kitkumiskombega lindude ülearetamist vaatamata sellise hälbe esinemisele pesakonnas. Lindudel on suured vajadused lisaainetele ja tervele eluviisile, mida on raske tagada ja seetõttu suuremate vajadustega lindudel on need probleemid sagedased tekkima. Osadel liikidel on kombeks pesitsusajal oma kõhud paljaks kakkuda, et pesakastis munadele pehmendust ja soojust pakkuda. See on teatud piirides normaalne, kui probleem ei süvene. Probleemi on lihtne märgata tibude pealt. Kui tibude sulekasv on normaalne ja korrapärane, siis emalind hoolitseb nende eest hästi ja kõhupiirkonnas olevate sulgede kakkumine on ajutine nähtus, mis möödub peagi, kui tibud iseseisvumas. Oluline on pakkuda toitvaid sööke ja toidulisandeid pesapunumise ajal, sest linnud kaotavad palju energiat ja ainevaru munemise ja poegade eest hoolitsemise ajal. Samuti vajavad palju aineid ja toitaineterikast toitu ka tibud kasvava organismi tõttu.

Mida teha, kui on tekkinud suleprobleem? Mis on lahendus? Millised on oodatavad tulemused?

Suleprobleemide juhtudel on erinevad olukorrad, erinevad liigid, vanus, stressitaluvus ja erinevad soodustavad tegurid. Alustama peab põhjuste välja selgitamisega ja seejärel töötama vigade paranduste suunas. Suleprobleemidest vabanemine on väga pikk protsess, kuid suure pühendumuse ja fokuseeritud tööga on see ületatav.

Pikaaegse kogemusega veterinaararst Alan K. Jones nimetab oma raamatus Keeping Parrots – Understanding their Care and Breeding, 2011a trükis, et sulgede probleemide avaldumine on kodustatud tingimuste tulemus. Autor ütleb, et sulgede probleem on vaid kodustatud tingimuste tagajärg ja looduses elavatel lindudel seda ei esine. Papagoisid on keeruline pidada kodustatud tingimustes ja seetõttu on suleprobleemid kerged tekkima. Inimene ei saa mitte kunagi tagada loodusega võrdväärseid tingimusi ja sellest tulenevalt tehakse palju vigu linnupidamises, mis ei jäta papagoi tervist ja heaolu mõjutamata. Papagoid, vaatamata kodustatud tingimustes aretamisele kannavad endas looduses esinevate papagoide DNA-d. Nende instinktid on metsikud ja vajadused normaalseks eksisteerimiseks märkimisväärselt suured. Sellest tulenevalt on väga oluline välja selgitada suleprobleemi tekkimise põhjus ja seejärel asuda tegelema selles suunas. Sama raamatu autor toob üheks sageli esinevaks suleprobleemide tekkimise põhjuseks ka seda, et troopikalindude ajavööndis on päeva ja öö tsükli kestus tavaliselt 12 tundi ning papagoid vajavad välja puhkamiseks tervelt 12 tundi järjestikust segamatut uneaega. Kodustatud tingimustes lüheneb segamatu une tsükli aeg 8 tunnile, tihti veelgi lühemale perioodile, sest inimesed lähevad vara tööle ja õhtud venivad pikaks oma tegemiste tõttu. See see võib vallandada suleprobleemide tekkimist selle pärast, et lind ei suuda kohaneda püsivalt talle mitte omase öö ja päeva tsükliga. Alternatiiviks soovitatakse kasutada väiksemat lisa puuri öötundideks magamiseks, mida paigutatakse teise tuppa segamatu une tagamiseks, kui pere toimetused hilisõhtusel ajal toas vaikust ja hämarust ei võimalda. See võib olla üks paljudest põhjustest nagu ka eelpool loetletud punktid. Sama raamatu autor on välja toonud lisaks veel seda, et kütteperioodil läheb õhk toas palju kuivemaks ja see võib samuti esile kutsuda suleprobleemi tekkimist nahaärritusest ja sulekuivusest.

Selleks, et aru saada, mis segab teie linnu heaolu, on vaja omada teatud empaatiavõimet ja hästi tunda oma lemmikut, tema käitumisstiili, kehakeelt, soove ja vajadusi. Peab tundma oma kodus peetavaid liike ja süvitsi uurima liigiti erinevaid vajadusi ja nende omavahelist sobivust. See nõuab terve ümberkorralduste kava koostamist, kui selleks on vajadus. Kui muutused on positiivsed, on need linnu jaoks kergesti aktsepteeritavad ja tulemusedki kiiremini saavutatavad. Negatiivsed muutused linnu seisukohast aga võivad probleeme süvendada. Tuleb üle vaadata toidumenüü, mida pakute, sest liigiti on toitumisvajadused erinevad. Väga olulist rolli omab linnu elukeskkond, stabiilsus ja muud mõjufaktorid. Kõigele sellele tähelepanu pööramiseks ja probleemidega tegelemiseks peab teil olema aega ja soovi. Sellest ei saa üle ega ümber. Peame aru saama, et muutused peavad tulenema meist endist, mitte papagoile seatud ootustest.

 

Ilma autori loata on artikli kopeerimine ja reprodutseerimine keelatud!

Autor: Jana Oidermaa

Olen mitme erineva liigi papagoipidaja, rahvusvahelise organisatsiooni FlockCall vabatahtlik liige ja väikeettevõtte juht, kelle eesmärkidesse kuulub papagoi õige pidamise kultuuri edendamine Eestis ning kvaliteetsete papagoitoodete müük. Minu tööülesannete hulka kuulub tasuta papagoiomanike nõustamine ja vajaliku informatsiooni juurde suunamine. Papagoid on minu elu lahutamatu osa. Soovitan julgelt rääkida probleemidest ja küsida vajadusel nõu, sest olen siin selleks, et aidata kujundata õiget arusaama õigetest papagoipidamise tingimustest, et igal linnul, igas kodus oleks võimalikult hea ja mõistev keskkond - see on papagoide heaolu ja õnnetunde aluseks.

Artikli autor Jana Oidermaa
Papagoidel esinevad suleprobleemid
Suleprobleemiga Timneh Aafrika hallpapagoi Silver