Papagoid ja suitsetamise mürgitav mõju

 
Papagoid ja suitsetamise mürgitav mõju

Fotolink

Suitsetamisel kui ka passiivsel suitsuvingu sissehingamisel on kahjulik mõju inimese tervisele. Linnu organism on kordades tundlikum ja suitsumürkidele palju vastuvõtlikum. Vähimgi kokkupuude suitsuvinguga jätab sügava kahjustuse linnu tervisele. Suitsetamine papagoi läheduses võib tappa linnu loetud minutite jooksul. Väiksemas mahus pidev suitsuvingu sissehingamine tapab lindu aeglaselt, tuues kaasa ootamatu äkksurma pikaajalisest nikotiini levimisest organismis.

Papagoide hingamissüsteem erineb täielikult imetajate hingamisteede ülesehitusest. Lindudel on lisaks kopsudele hingamisfunktsiooni täitmiseks ka kopsupaunad, mis on ühenduses verevarustusega. Lisaks on kopsupaunad ühenduses luudega, mis on seest õõnsad. Hingamisel linnu luud täituvad samamoodi õhumassiga nagu kopsud ja kopsupaunad. Õhk luudes teeb linnu keha ülikergeks, võimaldades lendamisel püsida õhus. See omakorda tähendab, et kogu organism on seotud kopsude efektiivse tööga ja kõik, mida lind sisse hingab, suubub mööda verevarustust ühe hingetõmbega üle organismi. Lindudel puudub diafragma. Õhku hingatakse sisse ja välja lihaskokkutõmmete töö tulemusena. Sellest tingituna, et puudub diafragma ja kopsupaunad on ühenduses luudega, on lindude puhul väga suur oht respiratoorsete infektsioonide ja ohtlikest gaasidest põhjustatud mürgituste tekkeks. Otsene kahjulik mõju laieneb kõhuõõnde ja luudesse, tuues omakorda kaasa tõsiseid tagajärgi elutähtsatesse organitesse. Kahjustada saavad ka linnuluud. Linnul kulub kaks hingetõmmet selleks, et õhk, mis on sisse hingatud teeks ringi peale üle kogu organismi. Lindude respiratoorne süsteem on palju tõhusam imetajate resporatoorsest süsteemist, kandes püsivalt endas hapnikku. Sissehingatud toksilised õhumassid jõuavad üle organismi palju kiiremini ja sügavamale, kui imetajatel. Faktiliselt tähendab see seda, et linnud hukkuvad juba selliste toksiliste gaaside koguste sissehingamisel, mis on imetajatele talutavad ja suurt ohtu ei kujuta. Teadaolevalt kaevurid kandsid vanasti kaasas maa-alustes kaevandustes kanaarilinde. Puurilinde kasutati hoiatusmärguandeks ohtlike mürkgaaside olemasolu tuvastamiseks (linnud surid hingamisteede tundlikkusest palju aega enne kui ohtlikud mürkgaasid inimesteni jõudsid, nii said kaevurid õigeaegselt elusatena maa alt väljuda).

Suitsuving sisaldab üle 4000 mürgise kemikaali, millest 69 ühendit on tuntud vähitekitajad. Suitsetamine papagoi läheduses toob kaasa väga suuri tervise kahjustusi. Lisaks võib avalduda suleprobleemide teke, mis väljendub sulgede iseeneslikus kahjustamises nahaärritusest, mille põhjustab nikotiin. Põlevast suitsust eemalduv suitsuving suubub esmalt kõrgele õhku, sest ving on soe. Niipea, kui suitsuving jahtub, langeb see gravitatsiooni jõu toimel madalatele pindadele. Selliselt langeb nikotiin papagoi õrtele, mänguasjadele, puuripinnale, toidule ja joogiveele. Nikotiini allaneelamine kahjustab seedimist ja närvisüsteemi. Kahjulik mõju linnu sulgedele ja nahale on ka läbi käte, millele on jäänud suitsetamisest nikotiinilõhn külge. Papagoi võib otseselt kokku puutuda toas olevate esemetega, mis on nikotiinist läbi imbunud. Linnud katsuvad esemeid nokaga ning samal ajal puhastavad noka abil oma sulgi, kandes kahjulikud mikroosakesed enda nahale. Nikotiini ladestumisest nahale vallandub lindudel dermatiit, mis põhjustab suurt nahakuivust ja palju vaevusi. Sigaretisuitsune keskkond ärritab papagoi silmi ja võib esile kutsuda silmapõletikke. On täheldatud, et suitsetajate juures elanud linnud lehkavad suitsu järele ka aastaid hiljem mitte suitsetajate keskkonnas ja eriti siis, kui suled on märjaks niisutatud. On ilmselge, et kokkupuude nikotiiniga lühendab papagoi eluiga. Suitsutahm koguneb hingamisteedesse ja niipea, kui mürgine kogus saavutab leviku vereringesse, lind hukkub koheselt. Suhtuda sellesse pinnapealselt on äärmiselt vastutustundetu. Läbi mõtlematu teo hukkub tohutu arv papagoisid, kelle surma oleks võinud ära hoida, valides suitsetamiseks mõne sobivama koha.

Papagoide pidamisel tuleb keskkond hoida võimalikult puhtana ja toaõhk värskena. Suitsetamine toas peab olema välistatud! Suitsetajad, kes soovivad kodus pidada linde peavad olema teadlikud, mida suitsetamine papagoide tervisele tekitab ja vältima linnu kokkupuudet nikotiiniga. Valides suitsetamise kohaks kortermaja rõdu, veenduge ka selles ega teie tekitatud suitsuving ei suundu kellegi naaberkorterisse, kus parasjagu linnud rõdul päikest võtmas. Hoidkem suitsuvaba keskkond oma suleliste jaoks ja ka kaasnaabrite linnukeste jaoks! Linnud on tõepoolest väga nõrgad ja nende tervis ei pea suitsuvingule vastu.

Viide kasutatud allikale
Viide kasutatud allikale
Viide kasutatud allikale
 

Ilma autori loata on artikli kopeerimine ja reprodutseerimine keelatud!

Autor: Jana Oidermaa
 
Olen mitme erineva liigi papagoipidaja, rahvusvahelise organisatsiooni FlockCall liige ja väikeettevõtte juht, kelle eesmärkidesse kuulub papagoi õige pidamise kultuuri edendamine Eestis ning kvaliteetsete papagoitoodete müük. Minu tööülesannete hulka kuulub tasuta papagoiomanike nõustamine ja vajaliku informatsiooni juurde suunamine. Papagoid on minu elu lahutamatu osa. Soovitan julgelt rääkida probleemidest ja küsida vajadusel nõu, sest olen siin selleks, et aidata kujundata õiget arusaama õigetest papagoipidamise tingimustest, et igal linnul, igas kodus oleks võimalikult hea ja mõistev keskkond - see on papagoide heaolu ja õnnetunde aluseks.
 
 
Papagoid ja suitsetamise mürgitav mõju